Küüslauguleivad 1992 a Chateau Petrus´iga

Kuna meil on nüüd kodus mõnda aega meeste õhtu, siis vestlesime omavahel, kuidas lahendada tänane menüükaart. See nägi välja umbes nii:
mina: Kas sa süüa tahad?
T: mkm mkm
m: Kas sa juua tahad?
T: mkm mkm
m: pissile? piss-piss?
T: mkm mkm MUHAHAHA
m: teeme ikka midagi süüa, siis on, mida välja oksendada
T: kuttsssss au au (naabri koer haukus)
m: makarone tahad?
T: hii..mm..hii...ehehehe
m: et mis veel on? kalasalat munaga?
T: mkm mkm
m: praetud kõrvitsaõied?
T: KAKA!
m: mis sa siis tahad?
T: pödö kögö
m: Chateau Petrusis praetud küüslauguleivad? Hea küll.

Ja retsept ise selline:
Võtke tavapärane pudel Chateau Petrus´i, soovitatavalt 1946, aga majanduskriisi ajal kärab ka 1992. Tark ja säästlik perenaine ostab oma Chateau Petrusi Regalia viinapoest (hind 16500.-). Võta leib, lõika kangideks. Kalla 2/3 pudelit petrussit pannile ja pane leib sisse, keera raadio Elmari peale. Kui leivad on klaasjad, lisa küüslauk. Prae valmimiseni, helista vahepeal Elmarisse ja tervita sugulasi Toomas Anni või VLÜ-ga . Kui leivad on valminud, serveeri soojalt. Ülejäänud Petrus´i parimaks nautimiseks sega Grossi poest ostetud koolaga.
Esimene suutäis on hõrk, see tabab teid nagu Philip Starcki disainitud teerull, mälestused rulluvad ning buketis on tunda kevadisi lilli, taruvaiku ja küpset gonorröat. Iga kord meenub mulle 83 aasta Kalevi suursõit ning Rummu kurv, Voldemar läheb piki teed ja ei ta pööra tähelepanu, ta sai sõjas põrutada ja on mõttes - kuhu panna kõik võrgud. Kuid võrgud, nad ei kuula, sest tsitramooni enam ei müüda. Tädil on lilleline kleit, millega ta üritab peita reetlikke plekke, kuid meie teame.
Sobib hästi ka konnasilmade määrimiseks.