karulaugust

ei saanud ka meie maaniaga kaasa minemata jätta. kui kristalselt aus olla, siis ega ma olnudki karulaugust enne midagi teinud, niiet oligi viimane aeg. turul oli teist lahkesti, isegi hr abikaasa leidis üles;)

esimene katse oli kartuligratään karulauguga

vormile sobiv hulk kartuleid voolida-viilutada õhukeseks (mina teen seda tavaliselt juurikakoorijaga). pigista viilud kuivaks, pane vormi. mina panin kahe kihi vahele lisaks kihi karulauku. peale tiba soola ja pipart, siis rõõsk koor (kõige parem saab 35% koorega, aga ka 10% halvematel (tervislikumatel;) päevadel ajab asja ära). ahju, kuniks pealt kuldpruun ja seest pehme.

sama soojaga valmis ka karulaugupesto.

panime selleks karulaugu, oliivõli, pisukese hulga seedermänniseemneid ja parmesani topsikusse ja lasime sauseguriga sodiks. hilisem edit: sama retsept, näe nalja, ka nami-namis;) ma olen ka pigem selles täitsa_ilma_tükkideta_pesto parteis, sellel korral tundus just see, mida vajame. oli hea, vänge ja värske...