ood runebergi kookidele

meie peres on mõned inimesed Soome ja soomesuse suunas kaldu rohkem kui teised. see ei ole tegelikult üldsegi halb, sest muidu ei oleks ma kunagi teada saanud runebergi kookidest. neid on toodud poest ja Soomestki. sel aastal üritasin ma olla eriliselt hea abikaasa ja ei toonud viimati Helsingis käies neid kaasa, vaid ütlesin eriti entusiastlikult: "Ma teen neid ise!". rõõmuhõisete asemel oli näha murelikku nägu. kohtuotsus ei ole veel praeguseks hetkekski langenud, aga lootus sureb viimasena. igatahes mulle maitsesid nad küll, isegi väga. laps sõi ka.

esialgse retsepti võtsin siit. natuke modifitseerisin ka, vastavalt kodustele oludele (kuigi olud olid üsna head, mh oli näiteks olemas mandlijahu). aga kuna selgus, et võipakk on 175 gr, siis ma ka vastavalt kõike muud panin mitte 2, aga 1.75 ühikut. ja ma arvan, et tulemus selle all ei kannatanud, 2 muffinipanni auku jäid küll tühjaks, aga kes käskis esimesed kaks liiga kuhjaga täis panna?

Runebergi koogid

175 gr võid
1.75 dl suhkrut
2 muna
1.75 dl jahu
1.5 tl küpsetuspulbrit
2 tl jahvatet kardemoni (originaalis oli 1, aga mulle kardemon meeldib, ma arvan, et 2.5 oleks isegi parem)
1 dl purustatud küpsiseid (mõned allikad soovitavad ka piparkooke)
1.75 dl mandijahu/jahvatatud mandleid
0.5 dl piima (rõõsa koore vahetasin välja, sest 1. seda polnud kodus, ja 2. seda võid on seal isegi)

Peale/sisse:
paksemat vaarikamoosi või marmelaadi

Niisutamiseks:
2 dl vett
0.5 dl suhkrut
2 kuni 3 sl rummi või paar tilka rummiessentsi

Glasuur:
1 dl tuhksuhkrut
kuni 2 tl sidrunimahla

Peenesta mandlid (kui pole mandlijahu) ja küpsised, vahusta pehme või ja suhkur heledaks vahuks, lisa ükshaaval edasi vahustades munad. Sega küpsetuspulber jahuga ja lisa aeglaselt töötavas köögikombainis olevasse tainasse. Lisa kardemon, mandli-küpsisepuru ja viimasena rõõsk koor. Sega tainas ühtlaseks. Kui kasutad metallvorme, siis pintselda need sulavõiga. Jaota tainas vähemalt 0,5 dl metall- või pabervormidesse. Suru iga koogi keskele jahuse näpuga süvend, täida see 0,5 tl paksu vaarikamoosi või marmelaadiga. Mina tegin muffinipannis, ütleme nii, et seda võid on seal piisavalt, ma arvan, et oleks võinud teha ka ilma pabervormideta. Ja see jahuse näpu nõks on kulda väärt, miks ma selle peale pole enne teinud (mitte et ma kuigi sageli moositäidisega asju teeks, aga kui veelkord elus tegema peaks, siis olen targem).

Pane vorm ahju ja küpseta 200-kraadise ahju keskosas umbes 13-15 minutit, kuni koogid on pealt kuldpruunid.


Kuumuta vesi keemiseni, lisa suhkur ja sulata. Maitsesta siirup rummi(essentsi)ga ja pintselda saadud siirup kuumadele kookidele kohe peale ahjust väljavõtmist. Aseta igale koogile veel 0,5 tl vaarikamoosi ja lase jahtuda. Viimasena pane peale glasuur, soovitavalt rõngana ümber moosi. Mina seekord nii ei teinud, panin lihtsalt kõige otsa.

Comments

Liina said…
kusjuures meie peres on ka kalduvusi põhjakalda suunas. meil on ühed vast elu ilusamad suved veedetud turust 100 km ülespool uusikaupunki taga ühel privaatsel poolsaarel, sauna, mustikametsa ja kalavetega. oh. ohhohh. ilus oli, ma peaks ehk blogima sellest ükskord.
aga mis ma nüüd tahtsingi öelda. ahjah. mul on kaks suurt lemmikut karjala pirukad ja kalakukko. mõlemad nüuavad rukkijahust tainast. hirmsasti üritan neid ette võtta, aga siiani pole veel jõudnud. äkki nüüd sinust julgustust saanuna...
Anonymous said…
Palun järgmine kord kui katsetate, meie karmi koleegiumi ette tuua üks pätsike. Mina pole kuulnud varem rahvaluuletaja nimelistest kookidest. Ma vaikselt harin ennast Soome poole kaldu minema, sest mul on suur nimekiri asju, millest ma vaimustuses olen: sealhulgas lutsusupp ja sära. Muikkust rääkimata.
sf said…
Mul juba hea mitu aastat runebergi koogid plaanis, aga ikka pole teha jõudnud, äkki nüüd lõpuks saan ka tehtud.
Sinu omad näevad igatahes isuäratavad välja.
UKK said…
kiidan heaks, annan 10 punkti skaalal 8,43 :) :)
Anonymous said…
Olen neid Helsingis söönud - ilmselt Fazeri kohvikus (väga tore ja aus vana-aegne koht) ja nüüd tuleb kodus vist ka teha. Aitäh retsepti eest! Terv Triin
patsifist said…
Ossarape, mulle runeberigikad jubedalt maitsevad... A nad on minu jaoks ikka sellised Hesa kofikukoogid olnud, pole selle peale mitte mõeldki, et võiks ise kah teha. Äkki nüid ikka prooviks ära...:)
Ja Liina, kalakukko on tõesti üks ütlemata uvitav roog, a ma pean tunnistama, et ma ise selle valmismunsterdamist ette ei võtaks:) Karjala piirakaid olen ühe endise kolleegiga mitmel korral koos teind - rasket pole midagi, head tulid välja ja said soojast peast munavõiga ära hävitet:)
vahterliina said…
need olid jah suht lihtsad teha, aga soojalt/leigelt kõige paremad. kuigi alles ei jäänd ka ühtegi.