1. võta pärmi-lehttaigen, mitte niisama lehttaigen. mina, fui, ei ole selle võitaigna proovimiseni veel jõudnud, aga see mittevõi ajas ka täitsa asja ära. "Härmaviljas" ei ole tulnud siiani pettuda.
2. poolekilosest pakist taignalehtedest ja pakist Saaremaa pikkadest viineritest saab täpselt 48 pirukat. sedasi on matemaatikat kena kerge edasi arendada. so üks plaat on just paras lõigata kas peale rullimist 12 tükiks, või ka enne tükeldada & siis taigen ümber viineri venitada.
3. mulle meeldib teha pisemaid pirukaid, seda eriti laste üritustele, neid närituid on pärast palju vähem vaja siis kokku korjata.
4. osta selliseid viinereid, mis muidu ka süüa sünnivad, halbu viinereid pirukas heaks ei muuda - Saaremaa pikad viinerid saab kenasti kolmeks lõigata, Rakvere omi ma olen ka kasutanud/poolitanud selleks tarbeks.
5. munaga peaks määrima tainast nii seest - kleebib paremini, kui ka pealt - jääb ilusam
6. kui aega ja tahtmist üle, võib seest määrida ka ketshupiga. või sinepiga
7. ahjuplaadile peaks pirukad kindlasti panema nii, et nö "lõikekoht", või see koht, kus taigna servad üksteise peal on, on allpool - siis ei lähe nad küpsedes raamatuks.
8. pirukate tegu on täiesti jõukohane ka ülejäänud perekonnale, lihtsalt on vaja kellegi karmi kätt, et protsessis viinereid ära ei söödaks (vt punkt 1 - valmis pirukate koguse arvestamine)
9. nad ei küpse eriti kaua - u 12 minutit on selline optimaalne aeg. mina oma gaasiahjuga pean paar minutit ka pealt laskma, et nad kerkiks, ja välimus kaubanduslik oleks.
10. ja ongi nagu kõik? küll sai alles tark ja õpetlik lugu;)
Comments