rustikaalne õunakook, a la Jacques Pépin


ma olen kunagi ühe samasuguse sooritanud - aga too (too tolle toda tot') ei jätnud kuidagi muljet. see tänane omakorda - kadus laualt poolsoojana. mis on meie peres suur ja seniolemata ime, ma ei olnud veel jõudnud mõeldagi, et viin selle tööle. lapsele mõjus mõte pitsast. ma ei tea, mis mõjus hr Abikaasale (vbla beaujolais' järgne kodune uus sisenali "võtaks mõned käsitööõlled"). ametlik seletus oli, et "muidu sa teed selliseid paksu põhjaga kooke, aga see oli kena õhuke..."


110 grammi külma võid
3 dl jahu
2 spl suhkrut
0.5 tl soola
u 0.5 dl külma vett

4 õuna, mandoliinitatud
paar spl mett või vahtrasiirupit
kardemoni

haki külm või ning moodusta jahuseguga puru - kellel on köögikombain, siis pidi 20 sekundit minema, aga käsitsi läheb u 40. lisa vesi ja moodusta taignast pall. pane õunte viilutamise ajaks külma, aga võid kohe ka vähekse jahu abil laiali rullida. viiluta õunad mandoliiniga. rulli taigen u 35 cm läbimõõduga ringiks, seda on eriti tark teha kohe küpsetuspaberil. laota pool õuntest sinna peale, jäta u 5 cm äärest tühjaks, sipsuta kardemoni ja siirupit/mett, siis pane ülejäänud õunad ja muu protseduur ka uuesti. tõsta taignaääred õunte peale. küpseta 180 kraadil u 40 minutit kuniks pealt kuldpruun. hoia liigne hulk huvilisi eemal, et ise ka tüki saaks.

Comments

Kaur said…
Missee mandoliin on? Ja miks ei või tainast (taigent) küpsetusvormi panna?
vahterliina said…
võib. aga siis pole see galett;) kui saad niisama õhukesed viilud, siis ei ole vaja mandoliinitada. aga ma olen sellesse riista nii armunud, teen kõike sellega;)
Kaur said…
no sa kirjutad "kook", see ei ole ju galett! ja MIS ON MANDOLIIN?
laualamp said…
Tühja sest mandoliini olemust lahkavast mis-küsimusest. Ma tahaks marki teada? 'Ullult oleks normaljok mandoliini vaja.
vahterliina said…
näed siis Kaur, isegi Sinusugune tark ja terane inimene ei saa aru, kirjuta siis veel galett;) aga kui mõni pildi peal galetti näeb, siis on jälle tüli majas. pmst ma ei tea, kuidas seda oleks hea eesti keeles kutsuda.
aga prl Laualamp peab tegema kiirema tiiru Ljubljanasse. ma ostsin enda oma sealt, puust und kunzdtkäsitöö. väga labane. mulle ei meeldi see liigutatav junn seal, otsin riske, viilutan ilma, ja pooltel kordadel kaotan näpuotstelt naha.

mandoliin on selline muidu: http://www.foodandnutrition.org/Stone-Soup/October-2013/A-Mandoline-The-Kitchen-Tool-You-Must-Have/
pmst kui sul on riiv, ja seal on see üksik terav pragu, siis ajab ka asja ära;)
laualamp said…
Krt. Mul üks mandoliin on aga see töötab väga nirult, ma saan noaga etemalt viilutet. Oleks pidand ikka suvel saksast tarima...