Ka mina, Brutus, ehk et jõudis aeg
kätte, kui ma pistsin rinda gluteenivabade muffinitega. Mitte et
see/gluteenivabadus mulle endale kahjuks tuleks. Kuna ma piisavalt
harva teen neid gluteenivabu asju, siis on sellest saanud pigem
meeldiv väljakutse, mitte karistus.
2 purki kikerherneid soolvees (u 400
gr, 1 purk on 200)
1 dl sojapiima/mandlipiima/vett (või
ka lihtsalt piima, kui laktoos probleemiks pole)
4 muna
0.5 dl kakaopulbrit (seda nö „Meie
Marki“. Kui on käepärast mõni muu, nt Monbana, siis peaks pärast suhkru
kogust pisut vähendama)
3 spl kookosõli/rapsiõli –
ühesõnaga õli
1 tl küpsetuspulbrit
1.5 dl suhkrut
kaunistuseks (vastavalt maitsele ja
dieedile), kas:
šokolaadimaitselist toorjuustu
sulatet šokolaadi
vms
kurna kikerherned ja püreeri
saumikseriga võrdlemisi kaua, et tükke sisse ei jääks, ja
moodustuks ühtlane mass. Lisa munad, piim, õli, kakao, suhkur ja
küpsetuspulber – ühesõnaga ülejäänud ained, sega korralikult
läbi. Jaota muffinivormidesse – ma omasin eelinfot, et nad väga
ei kerki, seega kasutasin neid madalaid ehk harilikke vorme, nendest sai 12, tegin
siis juurde veel silikoonpanniga neid pisemaid, suupisteteks sobivaid
koogikesi. Küpseta u 180 kraadil 15 minutit – kui tikk on
enamvähem puhas, võta välja, vastasel juhul lase veel paar
minutit kuuma, üle küpsetada pole ka mõtet. Võta välja ja lase
jahtuda. Kaunista kas toorjuustu või muu meelepärasega. Lapsed sõid
ka, osad mitte nii entusiastlikult;) – ma ei ole ise liiga palju
gluteenivabu asju söönud, aga minu arust olid ka kenad, võiks
täitsa veel teha.
1 comment:
noh, kas öeldi siis, et 'ull gurmee?
Post a Comment