eks kõike võiks ju proovida, aga
satay kui radikaalne soovitus kõlas ennekõike enne Singapuri
sellele kõige kuulsamale söögiturule (La Pau Sat) minekut. „What should we
eat?“ „Satay! Satay!!“. Ok, tehtud-mõeldud. Kui kodus järgi
tegemiseks läks, siis meeldis mulle kõige enam see retsept Nigella juurest.
Satay kaste
1 väike sibul
1 väik tshilli
1 tl kuivatet tshillihelbeid
2 küünt küüslauku
2 spl maapähklivõid (pigem sellist
tükilist)
1 spl magusamapoolset sojakastet
1 spl demerara vms pruuni suhkrut
1 purk (200 ml) kookospiima
0.5 spl maapähkliõli
haki sibul, tshilli ja küüslauk.
Kuumuta õli (mul polnud ei maapähkliõli ega värsket tshillit
momendil kodus, seega võtsin selle õli, kus sees ma hoian kuivatet
tshillikaunu, see ajas ka asja ära), ja prae keskmisel kuumusel, kuniks sibul kuldpruun. lisa suhkur, maapähklivõi ja sojakaste,
sega läbi. Siis võta kookospiim, ja vala seda osade kaupa nii kaua
juurde, kuniks tekib soovitud paksusega konsistents. Lauale oleks hea anda
otsekohe, sest kole kiiresti tekib selline „nahk“ peale. Aga
väidetavalt sobib seda ka kenasti külmutada ja uuesti üles
soojendada. Juurde sobivad nt kanavardad. Mina tegin allesjäänud
soustiga järgmisel päeval ka sedasi, et praadisin kanatükke –
kui tükid enam-vähem krõbedad, siis panin kastme peale ja
hautasin veel pisut – seda sõid isegi konservatiivse maitsega inimesed, sh need, kes pähkleid ei armasta. Niiet tasub proovimist!
No comments:
Post a Comment